d Kirjuta meile

651 2222   E-P 9-21:00

Euronicsi maitsed: Kohvi kasvatamine

Kohvi kasvatamisel on väga palju erinevaid tegureid, mis mõjutavad kohviubade kvaliteeti, maitset ja aroomi. Väga oluline on näiteks kohvipuu kasvukoht ja selle mullastik, üldine kliima ja ilmastikumuutused, kasutatavad väetised, koristamismeetodid ja eeltöötlemine, aga ka säilitamis- ja transporditingimused. Seega, juba enne tehasesse/röstimiskotta jõudmist on kohvioad läbinud pika teekonna, mis on määranud suures osas nende kvaliteedi.

Kohvitaim ehk kohvipuu looduses

Kohvitaime nimetatakse ka kohvipuuks, sest ta võib looduses kasvada 10-12 meetri kõrguseks. Erinevad metsikud kohvipuud võivad olla ka madalad põõsa-kujulised või hoopis maapinna lähedal kasvavate väätide-kujulised. Põõsa-kujulised kohvipuud kasvavad tavaliselt lopsakate lehtpuude varjus, sest nad ei taha otsest päikesepaistet. Looduses metsikult kasvavate kohvipuude saak suuremas osas paraku kasutust ei leia.
 
Looduses kasvavad kohvipuud
 

Kohvipuu istanduses

Kohvipuu kasvab ekvatoriaalses troopikas. Peamised kohvikasvatuspiirkonnad on Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika, Aafrika, Aasia ja Okeaania. Tänapäevastes kohviistandustes valmistatakse pinnas põhjalikult ette ning kohvipuud istutatakse korrapäraste ridadena. Kohvipuid kärbitakse ja hoitakse umbes 2-4 meetri kõrgustena, et neilt oleks kergem saaki koristada. Kohvipuude vahele istutatakse varju andmiseks kiirekasvulised lehtpuud. Ilma varjupuudeta saab kasvatada vaid neid kohvipuid, mis on aretatud taluma otsest päikesepaistet (suuristandustes).
 
Istanduses kasvavad kohvipuud
 

Kohvipuu lehed ja õied

Kohvipuu lehtede värvus varieerub keskmisest rohelisest kuni tumeda roheliseni. Lehed on piklikud ja läikivad ning umbes 10-15 cm pikkused. Kohvipuu õied on värvuselt valged ning neil on väga tugev ja meeldiv lõhn, mis meenutab jasmiini. Õied kasvavad lehekaenlast välja kobaratena.
 
Kohvipuu õied
 

Kohvipuu viljad ehk kohvimarjad

Kohvipuu vili on oma olemuselt luuvili. Kohvimarjad on küpsena tavaliselt punast või tumepunast värvi ja kirsi-suurused, seepärast kutsutakse neid ka kohvikirssideks. Kohvimarjad küpsevad kohvisordist olenevalt 6-11 kuud. Ühe kohvipuu marjad valmivad üldiselt erineval ajal, mille tõttu võib ühe puu küljes olla korraga palju erivärvilisi kohvimarju.

Kohvimarjad
 

Kohviseemned ehk rohelised kohvioad

Kohvimarja koore all on mahlane viljaliha ja selle keskel vastamisi kaks kohviseemet ehk rohelist kohviuba. Kohviseemneid eraldavad teineteisest ja viljalihast erilised kattekihid. Roheliste kohviubade lõhn meenutab taime lõhna. Meile tuntud kohviaroomid tulevad esile alles kohviubade röstimisel.

Kohvimari ja -seemned
 

Kohvi liigid

Kohvipuu kuulub Rubiaceae madaraliste sugukonda, mis hõlmab umbes 60 kohvipuuliiki. Kogu maailma kohvitaimed jagatakse kolme põhitüüpi – araabika, robusta ja libeerika. Levinumad ja kaubandusliku tähtsusega on neist kaks:
 

• Coffea arabica ehk araabia kohvipuu - araabika
• Coffea canephora ehk kongo kohvipuu - robusta

Araabika on pärit Etioopiast (Ida-Aafrika). See on vanim ja tuntuim kohvipuuliik. Tänaseks kasvatatakse araabikat nii ida- kui läänepoolkeral mõlemal pool ekvaatorit asuvates troopilistes piirkondades. Tegemist on eelistatuima kohviliigiga, moodustades kogu maailma kohvitoodangust umbes 70%. Araabika kohvioad on rikkalike maitseomadustega, suurepärase aroomiga ja hinna poolest ka kallimad. Araabika sortidel on enamasti kergelt hapukas maitse ja puuviljane aroom. Araabika maitset iseloomustatakse enamasti omadussõnadega: peen, mahe, kerge ja pehme, kuid mõnede sortide puhul ka tugev ja vürtsikas. 

 Araabika on oma kasvutingimustes väga nõudlik. Kohvitaimed on õrnad ning kahjuritele ja haigustele vastuvõtlikud. Need kohvitaimed kasvavad suhteliselt kõrgel, keskmiselt 1300 - 2000 meetri kõrgusel merepinnast ja veelgi kõrgemal. Kuna kohvimarjad ei valmi ühel ajal, on nende korjamine väga ajakulukas. Araabika kohviuba on piklik-lameda kujuga ja tooruba on kergelt rohekas-sinakas. Araabikal on mitmeid erinevaid sorte, millele annab nime tootjariik, kasvukoht või peamine väljaveosadam. Näiteks Colombia (riik Lõuna-Ameerikas), Harar (linn Etioopias), Santos (sadam Brasiilias) jne.

 
Araabika toorkohvioad
 

Robusta on pärit Kongost (Kesk-Aafrika). Seda kohviliiki kasvatatakse ainult idapoolkeral. Robusta kohvioad moodustavad kogu maailma kohvitoodangust umbes 30%. Araabikaga võrreldes ei ole robusta nii kvaliteetne ja maitsev. Neid kohviube kasutatakse peamiselt lahustuvas kohvis, samuti leidub robustat odavamates kohviubade segudes. Robusta parimaid, märgmenetlusel töödeldud premium-sorte (Indoneesia) leidub ainult hinnalisemates kohvisegudes. Robusta maitset iseloomustatakse enamasti omadussõnadega: robustne, puine, tihke, kibekas ja kootav (suu limaskesti kokkutõmbav). Need maitseomadused on tingitud kasvutingimustest ja ka suurest kofeiinisisaldusest. Robusta kohviuba sisaldab umbes 2x rohkem kofeiini kui araabika. 

Robusta kohviuba tekitab ka espressole paksema crema-kihi. Robusta on oma kasvutingimustes palju leplikum kui araabika. Need kohvitaimed kasvavad palju madalamatel kõrgustel, keskmiselt 100-800 meetrit merepinnast. Kohvisaagi koristamine on palju kergem ja saak on suurem. Robusta kohviuba on ümara kujuga, väiksem kui araabika ja tooruba on pruunikaskollane.

 
Araabika ja Robusta toorkohvioad                                                                                                                         Foto: bennylin; Flickr
 

Kohvisaagi koristamine ja kohviubade töötlemine

Kohvimarju korjatakse üldjuhul käsitsi, sest marjad valmivad ebaühtlaselt. Masinatega on võimalik kohvisaaki korjata vaid nendes piirkondades, kus istandused asuvad tasandikel ja marjad valmivad enam-vähem samaaegselt. Siiski korjatakse kvaliteetkohvi alati käsitsi, sest väga oluline on korjata just ideaalse küpsusastmega marju. Pärast korjamist pannakse kohvimarjad sorteerimismasinasse, kus praagitakse välja toored, üleküpsenud ja vigased marjad ning igasugune praht (oksad, lehed jms.). 
Edasine kohvimarjade töötlemine peab toimuma kindlasti järgneva 10 tunni jooksul. Kohvimarjade töötlemiseks on kaks võimalust - märgmeetod ja kuivmeetod:

• Märgmeetodi puhul eemaldatakse värskelt korjatud kohvimarjade kest ja viljaliha kohe ning kohviubasid kääritatakse 12-36 tundi. Seejärel kohvioad pestakse, loputatakse ja kuivatatakse.
• Kuivmeetodi puhul kohvimarjad loputatakse ja jäetakse 1-3 nädalaks päikese kätte kuivama ning lõpuks eemaldatakse kuivanud viljaliha.

Kohvimarjade kuivatamine                                                                                                                              Foto: Dennis Tang; Flickr
  

Kohviubade pakkimine ja transport

Selleks, et toorkohvi kvaliteet säiliks, tuleb täita kindlaid ettekirjutusi. Hoolikalt kuivatatud kohvioad pakitakse hõreda koega kohvikottidesse, mis on tavaliselt valmistatud naturaalkiust, džuudist või sisalist. Kohvikott kaalub tavaliselt 60 kg. Transpordiks pannakse kohvikotid sellistesse konteineritesse, mis on ventileeritavad, sest kohvioad eraldavad gaase. Konteinerveod kiirendavad oluliselt kohviubade jõudmist tootjalt tehasesse/röstimiskotta.
 
Toorkohvioad kohvikottides
 
Toorkohviubade jõudmisel tehasesse või röstimiskotta jätkub kohviubade teekond röstimisega, mille taga on väga täpsed röstmeistrite teadmised ja oskused. Peale röstimist kohvioad jahvatatakse värskelt ja kohvipurust valmistatakse maitsvat kohvijooki. Siinkohal on jõudnud kohvi pikk ja põnev teekond kõige olulisemasse punkti ehk kohvi nautimise hetke.
 

 

  • Vältige roppusi ja solvavaid repliike
  • Mitte avaldada E-posti aadresse, telefoninumbreid ega sisestada URL'e
  • Mitte avaldada teavet teistest ettevõtetest ja veebisaitidest
  • Mitte soovitada klientidele mujalt osta

Lisa arvustus

CAPTCHA
Sisesta kontrollkood

Salvesta

Kommentaar

Euronics soovitab