d Kirjuta meile

651 2222   E-P 9-21:00

Euronicsi maitsed: Kohvi päritolu ja ajalugu

 

Ergutavad ja aroomiküllased kohvijoogid on muutumas üle kogu maailma järjest populaarsemaks. Miljonite lemmikjoogi ajalugu ulatub aga pikkade sajandite taha ning on ümbritsetud legendidest ja seotud mitmete põnevate sündmustega. 

 Kohvi päritolu

Esimesed metsikult kasvavad kohvipuud avastati Kaffa provintsis Abessiinias. Piirkonnas, kus täna asub Etioopia (Ida-Aafrika). Kaffa järgi on kohv saanud ka oma nimetuse. Arheoloogilised väljakaevamised tõestavad, et kohvipuu on seal kasvanud sama kaua kui seal on olnud inimasustus. Seda, millal kohvipuu täpselt avastati, ei ole võimalik tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr.
 

  Kohvipuu pärineb piirkonnast, kus täna asub Etioopia                                                                           Foto:   Francisco Pena; Flickr

  

Legend kohvipuu avastamisest

Kõige enam levinud legendi kohaselt avastas kohvipuu Etioopia kitsekarjus nimega Kaldi. Ühel õhtul olid tema kitsed väga reipad ja unetud, sest nad olid söönud senitundmatu puu marju. Kitsekarjus otsustas ka ise marju proovida ja muutus peagi sama erksaks. Suure avastuse järel viis ta marju ka kohaliku kloostri munkadele, kes arvasid esialgu, et marjad on saatanast ja viskasid need lõkkesse. Seejärel hakkas lõkkest mõnusat aroomi tulema ja mungad muutsid meelt. Otsustati marjad purustada ning nendest kuuma veega jooki valmistada. Nii sündiski esimene kohvijook. Mungad said tänu unetusele terve öö palvetada ja mõisteti, et tegemist on hoopis kingitusega jumalalt.
 

Värvikas kohvipuu                                                                                                                                                              Foto: CMS, Flickr
 

Kohvi levik ja kohvitootmise alustamine

Kui kohv Araabia poolsaarele jõudis, kuulutati see Allahi kingituseks ja liideti kohe usukommetesse. Islami vaimulikud hakkasid kohvi jooma mošeedes palvetamise ajal.
Kusjuures erinevate vägijookide tarbimine oli rangelt keelatud.
Ottomani impeeriumi türklased tõid kohvi Istanbuli, Konstantinoopolisse, kus hakati tegelema kohviubade röstimisega ja maitsva kohvijoogi valmistamisega. Türgis avati 1475. aastal maailma kõige esimene kohvituba Kiva Han. Kohv muutus kättesaadavamaks ka tavainimestele ja sai väga kiiresti populaarseks. Kuna kohvijoomine ja selle juurde kuuluvad tegevused olid nii haaravad, et unustati tihtipeale palvetada, siis ühel hetkel keelati kohvijoomine ära ja seaduserikkujatele määrati rasked karistused. Aja jooksul need seadused siiski tühistati.
Maailma esimesed kohviistandused, mis hakkasid saaki andma, rajati 15. sajandi keskel Mekas. Sellega tõusid araablased kohvitootmise liidriks ja nii see mõneks ajaks jäigi, sest araablased seadsid sadamates sisse range kontrolli, ega lubanud idanemisvõimelisi kohviube maalt välja viia. Seda selleks, et kohvitootmise monopol enda kätte jätta.


Käsitsi röstitud kohvioad                                                                                                                                   Foto: William Cho, Flickr


Kohvi jõudmine Euroopasse

Veneetsiasse jõudis toorkohv juba 16. sajandi lõpul, kuid esialgu kasutati rohelisi kohviube ravimina. Aja jooksul hakkasid jutud levima, et Türgis röstitakse kohviube ja neist valmistatakse imemaitsvat jooki. Veneetsia kaupmehed hakkasid toorkohvi Euroopasse transportima laevadega Araabia poolsaarelt, Jeemenist, Mocha sadamast. Ülejäänud Euroopasse jõudis kohv 17. sajandi keskel, esialgu jõudis kohv Inglismaale, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Eestisse jõudis kohv 17. sajandi lõpuks. Senimaani populaarsete jookide (tee, õlu ja veini) tootjad püüdsid kohvi Euroopasse tulekut takistada ja üritasid rahvale „türklaste lemmikjoogi” osas vastumeelsust tekitada, seostades seda islamiusuga. Kohvi saabumist takistada ei suudetud, sest riigivalitsejad nägid kohvi maaletoomises head võimalust tulude suurendamiseks ja ka katoliku kiriku mõjukad tegelased olid kohvist lummatud ning andsid oma heakskiidu. Seejärel hakkasid järjest tekkima avalikud kohvitoad Itaalias, Inglismaal ja Prantsusmaal.
 

Legendaarne Türgi kohv                                                                                                                   Foto: christopher cornelius; Flickr
 

Kohv ja Uus Maailm

17. sajandi lõpus hakkas Holland kauplema Sri Lankal, Jaaval ja Sumatral kasvatatud kohviga. Sellega purustati kaks monopoli – araablaste kohvikasvatamine ja veneetslaste eksportimine. Hollandlastel õnnestus mõned elujõulised kohvitaimed välja smugeldada ning need Amsterdami botaanikaaias suureks kasvatada ja paljundada. Edasi viidi kohvitaime istikud India ookeani saartel asuvatesse kolooniatesse, kus need sobivas kliimas ilusti kasvama läksid. Hollandist sai Euroopa peamine kohvivarustaja. Arvatakse, et 90% terves maailmas kasvavatest araabika kultuurkohvipuudest on alguse saanud just sellest samast Amsterdami kohviistikust. Selle kohvipuu otseste järglaste eksponaate võib tänagi Amsterdami botaanikaaias Hortus Botanicus`es vaatamas käia. Holland oma ainupositsiooni ei soovinud või ei osanud hoida. 1714. aastal kinkis Amsterdami linnapea Prantsuse kuningale Louis XIV-le heldelt mõned kohviistikud. Peagi rajasid hollandlased kohviistandused ka Lõuna-Ameerikasse, Surinamesse. Nende naaberriigis kasvatasid aga kohvi prantslased. Kui teemaks tuli kohviistanduste laienemine, siis see tekitas hollandlaste ja prantslaste vahel konflikti. Suurt tüli saadeti lahendama Brasiilia kõrge sõjaväelane Francisco de Melo Palheta, kes lisaks tüli lahendamisele suutis võita ka Prantsuse Guajaana kuberneri naise südame. Naine kinkis brasiillasele kohvitaimi ja nii sai alguse Brasiilia kohvikasvatus, kes tänaseks on maailma kõige suurem kohvitootja.


Transpordiks pakitud rohelised kohvioad                                                                                                             Foto: amslerPIX; Flickr
 

Kohvimajad

17-18. sajandil joodi kohvi spetsiaalsetes kohvimajades, mida peetakse tänapäevase demokraatia arengu oluliseks kiirendajaks. Seal sai iga inimene, sõltumata päritolust, kohvilauas istudes vabalt avaldada oma mõtteid kaasmaalastele. Inglismaal nimetati kohvimajasid penniülikoolideks (penny universities). Nimetus tuleb sellest, et kohv maksis seal üks penn ja lisaks kohvijoomisele sai seal end harida, lugedes värskeid ajalehti ja suheldes tarkade meestega. Kohvimajad kujunesid intelligentide, kunstnike, poliitikute, pankurite ja kaupmeeste kogunemispaikadeks, kus arutleti, vaieldi ja vesteldi tähtsatel teemadel.
 
Kohvimajadest kasvasid välja tihtipeale suured asjad. Näiteks Londonis asunud kohvimaja Jonathan`s Coffee House kujunes börsimaaklerite lemmikkohaks ja arenes aja jooksul suureks aktsiabörsiks. Teiseks näiteks on Lloyd`s Coffee House (Edward Lloyd), kus meeldis koguneda laevaomanikel ja –kindlustusega tegelejatel. Viimasest sai alguse hilisem võimas rahvusvaheline Lloyd`i kindlustuskonglomeraat.
 
18. sajandil, valgusajastul, toetas kohv selget mõtlemist ja intellektuaalset mõttevahetust. Johann Sebastian Bach, kes oli väga suur kohvijooja, kirjutas 1732. aastal isegi kohvisõltuvusele pühendatud sarkastilise miniooperi „Kohvikantaat”.
 

Põneva ajalooga kohvist saab valmistada tohutult palju erinevaid hõrgutavaid jooke. Loomulikult ei piirduma vaid jookidega - kohv sobib suurepäraselt ka lisandiks erinevate küpsetiste ja isegi näiteks kastmete valmistamisel. Peagi jagame teiega põnevaid kohvijookide retsepte ning pakume kasulikke nõuandeid ja kavalaid nippe, mis aitavad teie kohvielamuse veelgi nauditavamaks muuta.

 

 

  • Vältige roppusi ja solvavaid repliike
  • Mitte avaldada E-posti aadresse, telefoninumbreid ega sisestada URL'e
  • Mitte avaldada teavet teistest ettevõtetest ja veebisaitidest
  • Mitte soovitada klientidele mujalt osta

Lisa arvustus

CAPTCHA
Sisesta kontrollkood

Salvesta

Kommentaar

Euronics soovitab