Eesti astub digilevi ajastusse
1. juulil 2010 lõpeb Eesti täielik üleminek digilevile (maapealse leviga digitaaltelevisioonile) ning õhu kaudu leviv vana analoogtelevisioon lülitatakse välja. Digilevi pakub kordades rohkem telekanaleid, paremat pildi- ja helikvaliteeti ning hulgaliselt uusi lisavõimalusi kõigile neile, kes vaatavad telepilti tavalise katuse- või toaantenniga. Kui olete juba mõne kaabeltelevisiooni, digi-tv või satelliit-televisiooni vaataja, siis Teid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.
Mis on digilevi?
Digilevi on uue põlvkonna televisioon, mis pakub senisest palju rohkem telekanaleid, oluliselt paremat pildi- ja helikvaliteeti, elektroonilist saatekava ühe nupulevajutusega otse teleriekraanil, erinevates keeltes heli- ja subtiitrite valikut ning muid uusi lisavõimalusi. Erinevalt analoogtelevisioonist, kus kantakse üle pidevat kujutise- ja helisignaali, edastatakse digi-tv-s kõik signaalid alates telestuudiost kuni televaatajani digitaalselt kodeeritud kujul. Seetõttu on digi-tv palju paindlikum ning omab praegu kasutatava analoogtelevisiooniga võrreldes rida tähtsaid eeliseid:
Kui analoogformaadis levib õhu kaudu ainult kolm kodumaist telekanalit, siis digilevis on juba praegu tasuta nähtavad ühtekokku viis Eesti telekanalit: ETV, ETV2, Kanal 2, TV3 ja Kanal 11. Tasuta kanalite vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga ega tasuda kuutasu, seda tuleb teha vaid juhul, kui soovitakse lisaks vaadata ka rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid.
Lisaks eestikeelsetele teleprogrammidele toob kaasaegne digilevi tavalise katuseantenni kaudu vaatajateni ka välismaiseid telekanaleid, mida seni ainult kaabel- või satelliit-tv vahendusel vaadata sai. Nende kanalite vaatamiseks tuleb sõlmida leping vastava teenusepakkujaga ning tasuda sarnaselt kaabel- või sat-tv-ga ka kuutasu.